Kas raha saab?

25.augustil saadab Siim mulle katuse hinna kalkulatsiooni. Saan teada, et vajan umbkaudu 30 000 eurot ja see tähendab, et tuleb panka minna, saamaks teada, palju meie ühistul üldse raha on, palju oleks pank nõus laenama ja millistel tingimustel.

Kuna ühistu konto on AS-is SEB Pank, siis kõnnin selle Tartus asuvasse Ülikooli tänava kontorisse. Pangahoonesse sisenedes uurin järjekorranumbrite aparaati saamaks teada, millisele nupule oleks kõige mõistlikum vajutada.  Ja kuigi üldiselt jääb mulje, et pangad lausa topivad inimestele raha, siis valikult: „laenud“ ega  „laenunõustamine“, ammugi mitte „võlgu andmine“, „raha andmine“ , „rahasüst“ vms ei ole.  Valin nupu „info“, sest minu arusaamist mööda peaks sealt vähemalt seda teada saama, kuhu kihutada  ja keda kõnetada. Uskuge või ei, aga kuigi fuajees on vaid kümmekond inimest ja lettide taga samapalju teenindajaid, ootan ma 32  minutit enne kui  telleri nupulevajutus mulle väljastatud järjekorranumbrit kutsub. Järgneb enam-vähem selline mõttevahetus (justnimelt mõttevahetus, sest rääkimist kui sellist palju polnud):

-          Tere! Olen KÜ Vedu 5 juhatuse liige ja soovin teada kaht asja: palju meie ühistu kontol raha on ja palju oleks pank nõus laenama katuse remondiks, kuna rahe lõhkus meie majakatuse ära ja meil on kiiresti uut vaja.

Teenindaja, kes mind loomulikult küsimuse esitamise ajal ka vastu teretas, krõbistab midagi arvutis. Seejärel hakkab järjest mingeid telefoninumbreid valima.  Ootan. Mõne minuti pärast ütleb telefonitoru kõrva ääres  hoidev teller pigem omaette, aga võib olla siiski ka natuke mulle:

-          Huvitav, keegi ei võta telefoni?! Hm. Ei tea, kus nad kõik on…

Pakun, et äkki lõunal, kellaaeg selline. Või šoppavad, ilm ju ilus. Kellest jutt käib ja miks mulle vastamise asemel on ilmtingimata helistada vaja, jääb esialgu arusaamatuks.

-          Ei, ei, keegi peaks ikka telefonile vastama, arvab teller. Nüüd juba tõesti minuga suheldes.

Ootan edasi ja teller krõbistab-helistab edasi.  Ei midagi tarka vist. Paistab, et tüdineb, sest hakkab nüüd mulle vastust formuleerima:

-          Ma ei ole laenude asjas kursis, ma saadaksin teid hea meelega teisele korrusele mõne asjatundja juurde, aga keegi ei vasta millegipärast.

Pakun, et ega ma peagi silmapilkselt kellegi jutule pääsema, öelgu mulle mingi aeg, mil teadjamees kohal ja vaba on ning ma tõttan – kel janu, sel jalad.  Igaks juhuks pean vajalikuks märkida, et mulle sobib mistahes aeg.

Teller arvab seepeale, et jajah, aga pole kedagi, kellega seda aega kokku leppida. Visa ja kannatlik naine on: sama muutumatu näoilmega helistab ja krõbistab edasi. Mõistan, miks ta tööle võeti.

Loen panga seinal olevast hiiglaslikust telerist jooksvat reklaami SEB paberivabast asjaajamisest ja et selle kasutamise soovist tuleks panga esindajale teada anda. Mõtlen, et mis tolk sellest on, kui isegi tavalist jutulepääsemise aega ei ole võimalik panga kodulehel  ega isegi mitte telleri vahendusel harilikus exelis broneerida.  Kuid võib-olla ma peaksin talle teada andma, et soovin paberivaba teenindust ja teller pöörduks seejärel nagu nõiaväel online-broneeringusüsteemi või tabelite juurde?  Aga hunt sellega, sest teller saab vahepeal naaberkabiinist teada, et kõik teise korruse kolleegid on just täna mingil koolitusel, isegi assistendid. No mis sa hing teed ära. Tuleks mõni teine kord tagasi, aga kuna? See on oluline küsimus, millele vastust saamata ma lahkuda ei kavatse. Ei või ju iial teada – ees ootavad veel suvepäevad, ühised seenelesõidud ja motivatsioonireeded, tivolid ja turulkäigud jm kollektiivsed ajaveetmisvõimalused, nii et kust ma võin aimata, millal on sobilik, müts peos, lävele raha nuiama ilmuda.

Teller pakub esimest korda välja loogilise ja mõistuspärase käigu: ta küsib mu telefoninumbri  ja kui kolleegid koolituselt naasevad, laseb ta mõnel laenuhalduril mulle helistada.  Et kas see sobib mulle? On mul valikut?

-          Antud olukorras suurepärane, tänan! Aga kas ma pangakonto seisu saan teada?

-          Jah ikka.

Veel üks vaikuseminut ja saan teada, et raha on vähe, napilt kümnendik vajaminevast summast. Õieti põlegi teist.