Algab dokumendivoor

Ei hakka pikalt peatuma ühistu üldkoosolekul, sest kui majal katust pole, koonduvad majaelanikud reeglina ikka ühise mütsi alla (sest katust ju pole).  Vaid niipalju ütlen, et kui keegi arvab, et pangalaenu vajava  ühistu üldkoosoleku protokollimine toimub vastavalt seadusele vabas vormis, siis ta eksib. Nimelt on pank sellisteks puhkudeks välja töötanud protokolli vormi ühes sõnastusega, et ei toimuks mingit isetegevust. Ja otse loomulikult, kuna meil on raha vaja, pidasime me reglemendist kinni, täites protokolliblanketi saksa täpsusega. Ja kui keegi arvab, et ühistu üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui vähemalt 51% korteriomanikest kohal on, siis ta ka eksib. Panga arvates on koosolek otsustusvõimeline vaid siis, kui koosolekust võtavad osa korteriomandite esindajad, kellele kuuluvate korteriomandite osakaal kõikidest ühistu korteriomanditest moodustab 51%. Niisiis võtsin enne koosoleku algust registrist andmed kõigi korterite suuruste kohta  ning arvutasin välja, millise protsendi üks või teine korteriomand moodustab. Õnneks saavutasime panka rahuldava kvoorumi.

1.septembril üritan Tartu Vallavalitsuse vallaarhitekt Riivo Leiteni jutule pääseda. Nimelt vajan enne igasuguste muude paberite hankimist kindlat teadmist, et kas me vajame katusevahetuseks ehitusluba või mitte. Paraku üritus ebaõnnestub – järjekord ukse taga on liiga pikk, aga mina pean tööle minema.  Olen enda arvates kaval ja saadan talle teabenõude.

Tulenevalt avaliku teabe seadusest on teabevaldaja kohustatud teabenõude täitma 5 tööpäeva jooksul, kuid vallaarhitekt ei ole sellest ilmselt kuulnud, sest seadusega kehtestatud vastamistähtajaks soovitud vastust mu postkasti  ei laeku. Ei tule seda ka järgmistel päevadel. Äkki on vallaarhitekt haige või surnud ja maha maetud? Otsustan, et lähen järgmisel vallavalitsuse vastuvõtupäeval (sest ega kohalik omavalitsus tegeleb, nagu nimigi ütleb,  peamiselt iseenda valitsemisega ja kodanikul ei pea olema sinna igal ajal juurdepääsu) ja küsin suuliselt üle, juhin muuhulgas arhitektihärra tähelepanu oma kirjale jms.

 Järgmine „lahtiste uste päev“ on 8.september. Vastuvõtt peaks algama kell 8 ja et mitte oma põhitöökohta hiljaks jääda, sätin sammud nö avamise ajaks vallaarhitekti ukse poole, aga ... seal on juba (juba!!) järjekord.  Mehed, kes mütsid peos ukse taga jutulepääsemist ootavad, arvavad, et peaksin istet võtma, kuna siin minevat pikalt. Aga mina pean paraku jälle tööle minema (ise ka imestan, et töötan sellises kohas, kus tuleb iga päev kohal käia), seepärast otsustan vallaarhitektile väikese meeldetuletuskirja kirjutada.

Juba järgmisel päeval, so 9.septembril saadan Riivo Leitenile uue kirja, milles avaldan arvamust, et härra vallaarhitekt on kahtlemata väga hõivatud inimene, aga ehk ta leiab minutikese või paar mulle vastamiseks. Mul nimelt maja katuseta, sellest tulenevalt kole kiire jne. Püüan kasutada leebet, isegi pigem lömitavat tooni, et arhitektihärras kaastunnet äratada ja teda oma pealekäimisega mitte solvata. Muidu võtab kätte ja ei vastagi mulle. Tean-tean, et seaduse järgi on ta kohustatud vastama, aga sellised seadused on täitmiseks kohustuslikud ainult vanglatele, kui nad pättide kaebustepakki läbi vaatavad, ja hoidku jumal, kui siis vastamisega kasvõi ühe päeva viivitatakse! Tavaline maksumaksja ei kuulu sellesse eliitseltskonda, kelle avaldustele tuleb õigeaegselt reageerida. Tavalise maksumaksja võib kuni valimisteni rahulikult tähelepanuta jätta.

Edasi ootan vallaarhitekt Leitenilt vastust, kuid seda ei tule. Ei tule. Ega tulegi.

15.septembril, mil Tartu Vallavalitsuses on järjekordsed kõnetunnid,  ärkame mehega juba varavalges, nii-öelda kuke-koidu ajal, et enne teisi hädalisi esimesena vallaarhitekti lävepakule viskuda. Tuiskame kohale ja ennäe – ukse taga ei olegi veel kedagi, kuigi kella 8-st on puudu vaid kümmekond minutit. Rõõmustan…  ja loen ukselt, et vallaarhitekt on PUHKUSEL! Must raev ja nördimus võtavad minus maad, aga abikaasa veerib pisikest kirja suure puhkusesildi all ja saab sealt teada, et vaatamata puhkamisele käib arhitekt  teatud kuupäevadel siiski ka oma kabinetti väisamas ja et just täna ongi selline päev. Ma ei usu teda.