Kas ehitusluba on vaja?

Vaatamata varasematele ebaõnnestumistele õnnestub mul 15.septembril vallaarhitekti jutule saada. Hr Leiten osutub tubliks meheks, kes kahtlemata oskab oma tööd hästi, aga paraku ei oska ta vastata mu küsimusele, et kas  katusevahetuseks on vaja ehitusluba või mitte ja et selles küsimuses mitte mingil juhul eksida, kaldub ta pigem arvama, et mida rohkem paberit, seda puhtam tagumik:

 „Jah, lugesin teie kirja ja mul on isegi vastuse projekt olemas, aga asi on selles, et ma ei tea päris täpselt, kas on ehitusluba vaja või mitte. Vaadake, vahepeal on ehitusseadus muutunud ja nüüd on üks suur segadus,“ vastab vallaarhitekt ja uurib seinal olevat pikka tabelit, „ma kaldun arvama, et ehitusluba on ikka vaja.“.

„Jah, olen seadusmuudatustega kursis, aga mina lugesin sealt välja, et kui hoone põhikonstruktsioone ei muudeta, siis piisab ehitusteatisest,“ avaldan arvamust.

„Jah, aga ma sain aru, et te kavatsete eterniitkatuse asemele nüüd plekk-katuse panna? Sellisel juhul tuleb ju katuse konstruktsioone muuta,“ teab tark mees omast käest.

„Ei tule,“ vaidlen vastu, „katuse talad jäävad samaks, neil pole viga midagi. Vaja on vaid lisaroovitust, et pleki välja kannaks, aga see pole ometi põhikonstruktsioonide muutmine?“

„Jah, aga te asendate eterniidi plekiga ja see vajab ehitusluba. Ainult siis, kui asendate vana katuse samaväärsega, ei ole luba vaja,“ arvab arhitektihärra, ühe silmaga arvutisse piiludes ja sealt seadusepügalaid tsiteerides.

„Samaväärne tähendab ju mitte ainult sama nimetusega materjali, vaid ka samade omadustega materjali ehk teisisõnu: luba pole teie arvates vaja ainult siis, kui paneme uue aukliku eterniitkatuse, mis vihma kindlasti läbi laseb?“ üritan asjaolusid täpsustada.

Mees muigab: „põhimõtteliselt on teil õigus, jah seadusest võib nii aru saada küll. Aga isegi siis, kui teil ehitusluba vaja pole, tuleb esitada ehitusteatis ühes projektiga.“

„Nii et siis vaatamata sellele, et me katusel midagi muuta ei kavatse, vaid ainult asendame katkise ja vihma eest mittekaitsva materjali  ilmastikukindlamaga, ja hoolimata sellest, et inimestel pole sellegi katuse vahetamiseks raha ja me oleme sunnitud pangalaenu võtma, tuleb meil lisaks veel arhitekt palgata, kes uue katuse mitme tuhande euro eest paberile joonistab?“ olen nördinud.

„Paistab küll nii jah, ainult et kusagil pole öeldud, milline see projekt peaks olema,“ arvab vallaarhitekt.

„Hästi, palun pange oma vastus mulle paberile kirja ja saatke see mulle esimesel võimalusel.“

Tõusen ja lahkun vallamajast.  Mul on kuuldut raske uskuda. Aga minu abikaasa ei tule minu järel kabinetist välja. Ootan teda õues. Poole tunni pärast ta tulebki, käes paber. Tegemist vallavalitsuse ametliku vastusega minu kahele teabenõudele, kus on kirjas, et juhul, kui me hoone põhikonstruktsioone ei muuda, siis tuleb esitada ehitusteatis ühes katuse tootjapoolse paigaldusjuhendiga ja et seda loetakse siis projektiks . Ma ei mõista, miks oli mulle enne mingit jama vaja ajada?

Kuna tegelikult ei ole mulle ikka teada, kas me vajame siis ehitusluba või mitte, saadan teabenõude Tehnilise Järelevalve Ametile. Etteruttavalt olgu öeldud, et ka Tehnilise Järelevalve Ametil pole aimugi avaliku teabe seadusest, mis kohustab neid teabenõudele 5 tööpäeva jooksul vastama, sest ma saan sealt lõpuks küll viierealise vastuse selle kohta, et ehitusteatisest piisab, aga selle formuleerimine võtab neil aega tervelt kuu aega.

Niisiis olen olukorras, kus maja vajab hädasti ja ootamatult uut katust, kuid selleks, et katust osta, vajan pangast raha. Pangast saan raha siis, kui mul on lisaks muule paberipahnale ehituse alustamiseks ekspertarvamus ja ehitusprojekt, kuid selleks, et neid kaht osta, vajan raha. Nonsenss? Ei ole, sest kes keelas juba varem rahakogumisega alustamast, ehk poleks siis praegu vaja panga vaipu kortsu roomata.

Vaatan: ümberringi vahetavad kõik rahe purustatud katuseid uute ja paremate vastu – kas tõesti on kõigil ehitusload ja –projektid olemas? Vallamajas kuuldut arvestades kahtlen ma selles kõvasti.